Tatarlaste kõrb

«Tatarlaste kõrb» (1940) on lugu noorest ohvitserist, kes suunatakse tööle kaugele ja pea inimtühja mägede vahel asuvasse garnisoni. Noormees saab tunda tõelist koduigatsust ja unistab normaalse elu juurde naasmisest. Hoolimata kõigest jääb ohvitser kaunilt kirjeldatud mägimaastikule mitmekümneks aastaks – lootes, et ühel päeval jõuab kohale vaenlane, kelle vastu võideldes saabuks ükskord ka tema hiilgehetk.

«Tatarlaste kõrb» on Dino Buzzati kõige kuulsam teos. Buzzatil on imeline oskus maalida lugejale pilte tõelisest elust. Juba esimesest leheküljest tundub, justkui kirjeldaks autor lugeja enda elulugu kõigi selle murede ja rõõmudega.

Inspiratsiooni teose kirjutamiseks sai Buzzati Itaalia ajalehes Corriere della Sera töötades. Nimelt nentis kirjanik pärast üht eriti rutiinset ja igavat öövahetust: «Mulle tundus sageli, et see rutiin ei lõpe iialgi ning kulutab täiesti mõttetult aega minu elust.»