Iial ei kaota ma lootust

Nõukogude kirjanik Maia Ganina (sünd. 1927) käsitleb oma romaanis minakangelase keeruka saatuse taustal meie ühiskonna kõiki valupunkte, rõhutab tegelaste erinevate iseloomude ja ajuti vasturääkiva psühholoogia kaudu oma leppimatust kiskjaliku elulaadiga, alatusega, halastamatusega ja ükskõiksusega.
Mõtterännakud ajas ja ruumis viivad meid Venemaa külast Siberi tundrasse, eksootilisse Indiasse, Itaaliasse, Pamiiri mägiteedele.