Dam San

Kuid Dam San jäi endale kindlaks:
«Ei! Ma ei lähe! Tungisin mõõga ja vibuga läbi metsa, tapsin pilkases pimeduses ninasarviku ja võitlesin kõrgetes mägedes tiigriga, tabasin täpse lasuga kotkast, olin üle kurjadest hingedest. Sinu poole püüdlesin kõigest südamest, sa pead minu naiseks saama, siit majast lahkun ma ainult koos sinuga.»